Enamasti on osteoporoos seotud vanuse ja naistel menopausiga. Kui aga luuhõrenemise põhjuseks on mõni teine haigus või ravim, räägitakse sekundaarsest osteoporoosist. Allpool on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendijuhendi ja Eesti ravijuhendi „Osteoporoosi käsitlus esmatasandil“ põhjal kokku võetud, millised haigused ja ravimid luid ohustavad. Üldise ülevaate leiad artiklist osteoporoosi sümptomid ja diagnoos.
Ravimid, mis võivad luid hõrendada
Patsiendijuhendi järgi suurendab osteoporoosiriski teatud ravimite tarvitamine – eelkõige glükokortikoidid suures annuses kauem kui 3 kuud. Ka Eesti ravijuhendi luumurruriski küsimustik FRAX arvestab glükokortikoidravi eraldi riskitegurina. Kui võtad pikalt hormoonravimeid või muid püsiravimeid, küsi arstilt, kas luutiheduse kontroll on vajalik. Ravimit ära ise lõpeta.
Haigused, mis suurendavad osteoporoosiriski
Patsiendijuhend loetleb:
- süsteemsed sidekoehaigused
- kroonilised maksahaigused
- kroonilised peensoole- ja pankreasehaigused
- kroonilised neeruhaigused
- endokriinhaigused
Eesti ravijuhendi järgi kuulub FRAX-i riskitegurite hulka ka reumatoidartriit ning teadaolevalt tõstavad luumurruriski ka HIV ja diabeet.
Muud põhjused
Juhendi järgi suurendavad riski ka varajane menopaus või kastratsioon, alakaal, alkoholism ja kaltsiumivaene toit. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks: kui seda napib, langeb vere kaltsiumisisaldus ja organism võtab kaltsiumi luudest. Täiskasvanutel nimetatakse D-vitamiini puudusest tingitud luude pehmenemist osteomalaatsiaks.
Milliseid analüüse tehakse?
Eesti ravijuhendi töörühm soovitab enne ravi alustamist määrata muu hulgas:
- D-vitamiini taseme – et valida sobiv annus ja vältida liiga suuri koguseid
- kaltsiumi taseme
- kliinilise vere ja põletikunäitaja – et välistada põletikulisi ja hematoloogilisi haigusi, näiteks müeloomi
- maksa- ja neerufunktsiooni – osade ravimite valikul on vaja teada GFR-i
- kilpnäärmefunktsiooni (TSH)
Ravijuhendi järgi on nimekiri soovituslik ja analüüside valik sõltub patsiendist ja kaasuvatest haigustest. Patsiendijuhendi järgi aitavad vere- ja uriiniproovid kindlaks teha osteoporoosi põhjuseid; menopausijärgse luuhõrenemise korral ei ole selliseid analüüse enamasti vaja.
Ravi
Sekundaarse osteoporoosi korral ravitakse nii luuhõrenemist kui ka selle põhjust. Kui patsiendil on tõsiseid kaasuvaid haigusi, võib ravijuhendi järgi kaaluda osteoporoosi kabineti või reumatoloogi konsultatsiooni. Diagnoosimisest loe luutiheduse uuring (DEXA), ravimitest osteoporoosi ravimid.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.