Eesti talveilm on muutlik: plusskraadidele järgneb öökülm, märg asfalt jäätub ja õhuke lumekiht peidab jää. Osteoporoosiga inimese jaoks ei ole libedus pelgalt ebamugavus. Kui luud on hõredad, võib ühest libisemisest saada luumurd, mis muudab kogu talve. Selles artiklis koondame arstide soovitused, kuidas libeda ilmaga liikuda, kuidas valida jalanõud ja abivahendid ning millal pärast kukkumist arsti poole pöörduda.
Miks libedus on osteoporoosi korral eriti ohtlik
Regionaalhaigla traumakeskuse ortopeedi dr Nele Juntsoni sõnul esineb libeda ilmaga kõige rohkem eakate patsientide madala energiaga osteoporootilisi murde. Sagedamini murtakse randmepiirkonda ja kodarluud, nimmelülisid ja lülisammast, vaagnaluud ning reieluu ülaosa ehk puusaliigese piirkonda. Noorel inimesel on nende luude murdmiseks vaja väga suurt jõudu, kuid vanemal inimesel piisab raske murru saamiseks lihtsast libisemisest ja kukkumisest.
Arst märgib ka, et talvised traumad on keerulised seetõttu, et neid juhtub korraga palju. Piisab ühest libedast päevast, et traumapunkt ja erakorralise meditsiini osakond oleksid ülekoormatud. Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaku hinnangul on 15–20% EMO-sse pöördunud patsientide vigastus seotud jää ja lumega. Vanematel inimestel on esiplaanil randme- ja käevigastused, sealhulgas luumurrud.
Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Mäemets on rõhutanud, et libedate teede ajal jõuab haigla EMO-sse iga päev kümneid kukkunud inimesi. Tüüpilised vigastused on randmemurrud, nihestused ja hüppeliigese nikastused. Nooremad patsiendid tulevad ise, eakamad vajavad sageli kiirabi.
Maailma vaade: kukkumised on suur terviseprobleem
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul suri 2023. aastal kukkumiste tõttu maailmas umbes 842 000 inimest ning kukkumised on liiklusõnnetuste järel teine peamine tahtmatute vigastussurmade põhjus. Umbes 71% neist surmadest juhtus 60-aastastel ja vanematel inimestel. WHO järgi suurendavad eakatel kukkumisriski tasakaalu, jõu, kõnnaku, nägemise või liikuvuse häired ning ravimid ja seisundid, mis põhjustavad pearinglust või madalat vererõhku. Vigastus võib viia enesekindluse kaotuseni, väiksema aktiivsuseni ja süveneva nõrkuse ringini.
Enne kodust väljumist
- Hinda ilma. Dr Juntsoni sõnul on kukkumisoht suurim siis, kui plusskraadidele on järgnenud miinuskraadid, maa on jäätunud ja peale sadanud õhuke lumekiht. Ohtlik on ka õhtune ja varahommikune hämar aeg, mil teehooldus pole veel jõudnud kohale.
- Vali aeg. Kõige ohutum on õues käia päeval, kui ilm on stabiilne ja esmane jää- ja lumetõrje on tehtud. Toetav kaaslane on suureks abiks.
- Võta kaasa laetud telefon, et vajadusel abi kutsuda.
- Riietu kihiti, kuid mitte nii paksult, et liikumine muutuks kohmakaks.
Jalanõud, jäänaastud ja kepid
Ortopeedi soovitusel peaks talvejalanõul olema haakuv, korraliku mustriga kummitald, mis ei libise kergesti. Kõrge sääreosaga jalanõu toetab hüppeliigest. Olemasolevatele jalanõudele saab kinnitada jäänaastud, kuid tasub teada, et paljud poed ei luba naastudega siseruumides liikuda ning naastude pidev eemaldamine ja paigaldamine võib vanemal inimesel samuti kukkumise põhjustada. Kingsepad oskavad jalanõusid soodsalt ohutumaks muuta.
Tasakaalu hoidmiseks sobivad tavalised kepikõnni kepid, mille pikkust saab reguleerida ja otsikut vahetada: suvel kummiots, talvel teravam ja mittelibisev otsik. Kasulikud on randmerihmad, et lumme kinni jäänud keppi ei peaks kummardudes otsima.
Poekotid tasub asendada seljakotiga, et mõlemad käed jääksid vabaks. Mõlemas käes raske kotiga on tasakaalu palju raskem hoida.
Kuidas libedal kõndida
Kõnni väikeste sammudega, jalad kergelt harkis, ja ära kiirusta. Kui buss hakkab peatusest väljuma, ei tasu selle järele joosta. Arstide kogemuse järgi juhtub kukkumisi sageli trepil, ka kodutrepil, poodide sissepääsu juures, kus märjad kahhelkivid muutuvad libedaks, ja bussipeatustes, kus bussist maha astutakse ruttu.
Kui kukkumine siiski juhtub
Ära tõuse kiirustades, sest rutates püsti tõusmine võib lõppeda uue kukkumisega. Dr Juntson soovitab esmalt keerata end küljele, tõmmata põlved kõveraks ja aidata end käte abil aeglaselt üles. Kui valu on tugev ja ise püsti ei saa, kutsu telefoniga abi või kiirabi.
Kohe tuleb EMO-sse pöörduda luumurru tunnuste korral: suur turse, silmnähtav verevalum, jäseme ebaloomulik kuju, iseloomulik krõbin vigastuse piirkonnas või võimetus jäset kasutada. Kui turse ja valu süvenevad teisel või kolmandal päeval, on mõistlik minna traumapunkti. Kui nädala pärast on endiselt tunne, et ranne on kange ja midagi on valesti, tasub pöörduda perearsti poole.
Eakatel tuleb olla ettevaatlik ka peapõrutusega. Paljud võtavad verd vedeldavaid ravimeid, mistõttu võivad sümptomid olla varjatud, ning ajuverevalum võib tekkida ka lihtsa kukkumise järel. Mälukaotus, tugev peavalu, iiveldus või oksendamine on põhjus viivitamatult abi kutsuda.
Ennetus algab enne talve
Libeduse vastu aitab lisaks ettevaatlikkusele ka tugevam keha. WHO nimetab tõhusate meetmete hulgas eakatele tasakaalu proovile panevaid harjutusi ja kodus ohuallikate vähendamist. Loe täpsemalt meie juhenditest tasakaalutreening kukkumiste vähendamiseks ja kukkumiste ennetamine osteoporoosi korral.
Tervisealane märkus: artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet. Vigastuse, tugeva valu või peapõrutuse kahtluse korral pöördu arsti poole või helista hädaabinumbril 112.