Osteoporoosi nimetatakse sageli vaikivaks haiguseks, sest see ei anna endast tavaliselt märku enne, kui luu murdub. Teadlikkus aitab riski varakult märgata.
Mis on osteoporoos
Osteoporoosi korral muutuvad luud hapraks ja murduvad kergemini. Haigus areneb aeglaselt, aastate jooksul.
Miks see on vaikiv
Luukadu ei tekita valu ega muid märgatavaid sümptomeid. Sageli on esimene märk luumurd pärast väikest kukkumist.
Kes on ohus
Risk kasvab vanusega ja on naistel suurem kui meestel, kuid haigestuda võivad ka mehed ja nooremad inimesed.
Mida saad teha
Liikumine, piisav kaltsium ja D-vitamiin ning suitsetamisest loobumine aitavad luid kaitsta.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
NHS-i järgi on osteoporoosiga inimestel kõige sagedasemad randme-, puusa- ja selgroolülide murrud, kuid murduda võivad ka teised luud, näiteks õlavars või vaagen. Mõnikord võib köha või aevastus põhjustada roidemurru või selgroolüli osalise kokkuvajumise.
Korduma kippuvad küsimused
Kas osteoporoos valutab? Tavaliselt mitte enne luumurdu.
Kas osteoporoosi saab ravida? Jah, luid tugevdavate ravimitega.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi suurendavad osteoporoosi riski muu hulgas osteoporoos suguvõsas (eriti vanema puusamurd), kehamassiindeks 19 või vähem, pikaajaline suurtes annustes steroiditablettide kasutamine, söömishäired, rohke alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, reumatoidartriit, imendumishäired (nt tsöliaakia ja Crohni tõbi), mõned rinna- ja eesnäärmevähi ravimid ning pikaajaline liikumatus, näiteks voodirežiim.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.