Vanemas eas on liikumine üks parimaid viise iseseisvuse säilitamiseks.
Sobiv liikumine
Kiire kõnd, rühmatreeningud ja tantsimine sobivad paljudele.
Tasakaal
Tasakaaluharjutused aitavad vältida kukkumisi ja seega ka luumurde.
Ohutus
Alusta rahulikult ja küsi nõu, kui sul on osteoporoos.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
NHS-i järgi on raskust kandev liikumine selline, kus jalad kannavad keha raskust – näiteks jooksmine, hüppamine, tantsimine ja aeroobika. Üle 60-aastastele sobivad näiteks kiire kõnd, rühmatreeningud või tennis. Ujumine ja rattasõit ei ole raskust kandev liikumine.
NHS-i järgi aitab osteoporoosi korral kukkumise riski vähendada kodu ohuallikate eemaldamine ning regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll. Luumurrust taastumisel võivad aidata valuvaigistid, soojus- ja külmaravi ning lõõgastustehnikad.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ujumine on luudele hea? See on tervisele hea, kuid ei kanna raskust.
Kas tasub jõusaali minna? Jah, juhendamisega.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi kasutab vastupanuharjutus lihasjõudu – kõõluste tõmme luudele tugevdab luid. Näiteks kätekõverdused, raskuste tõstmine ja jõusaali trenažöörid. Kui sul on diagnoositud osteoporoos, räägi enne uue treeningkava alustamist arstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.