Osteoporoosiga inimese jaoks ei ole kukkumine lihtsalt ebameeldiv juhtum – see võib lõppeda puusa-, randme- või selgroolüli murruga. Hea uudis on see, et paljusid kukkumisi saab vältida. Selles juhendis koondame NHS-i ja WHO kontrollitud teabe ning praktilised nõuanded, mida saab rakendada nii osteoporoosiga inimene ise kui ka tema lähedased.
Miks kukkumised on ohtlikud
Osteoporoosi korral on luud hapramad ja võivad murduda ka väikese kukkumise korral. Kõige sagedasemad on randme-, puusa- ja selgroolülide murrud. Puusamurd nõuab sageli operatsiooni ja pikka taastumist ning võib piirata iseseisvust. WHO järgi on lihasluukonna haigused maailmas peamine puude põhjustaja.
Kodu üle vaatamine
Enamik kukkumisi juhtub kodus. Eemalda põrandalt libisevad vaibad, lahtised juhtmed ja muud takistused. Hoia käiguteed vabad ja asjad, mida igapäevaselt kasutad, käeulatuses, et ei peaks ronima. Paigalda vannituppa käepidemed ja libisemisvastane matt ning trepile kindel käsipuu.
Valgustus
Hea valgustus on üks lihtsamaid meetmeid. Hoia trepid ja koridorid valgustatud ning kasuta öösel öövalgust teel magamistoast vannituppa. Lüliti voodi lähedal aitab vältida pimedas kobamist.
Nägemine ja kuulmine
NHS-i järgi aitab kukkumise riski vähendada regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll. Halvenenud nägemise korral on raskem märgata lävesid ja astmeid. Hoia prillid puhtad ja kontrolli, kas need on endiselt sobivad.
Ravimid
Mõned ravimid võivad tekitada uimasust või vererõhu langust püsti tõustes. Kui tunned end ebakindlalt, arutle oma ravimeid arsti või apteekriga. Ära lõpeta ühegi ravimi võtmist omal käel.
Jõud ja tasakaal
Tugevad lihased ja hea tasakaal on kukkumiste vastu üks paremaid kaitseid. NHS soovitab lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Lihtsad tasakaaluharjutused, näiteks ühel jalal seismine toolist kinni hoides, sobivad igapäevaseks harjutamiseks. Kui sul on osteoporoos, küsi enne uue treeningkava alustamist nõu arstilt või füsioterapeudilt.
Talvised ohud
Eestis on libedus talvel suur kukkumisoht. Kanna libisemiskindlate taldadega jalanõusid, kaalu jalanõudele kinnitatavaid naelu ja liigu aeglaselt. Planeeri võimalusel käigud valgel ajal ja libeda ilmaga palu abi poeskäiguks.
Lähedaste roll
Lähedased saavad aidata kodu ohutuks muuta, toetada igapäevast liikumist ja märgata, kui eakas muutub ebakindlamaks. Julgusta rääkima ka hirmust kukkuda – hirm võib vähendada liikumist, mis omakorda nõrgestab lihaseid.
Kui kukkumine juhtub
Kui kukud, ära kiirusta püsti tõusma. Hinda, kas sul on valu või vigastus. Kui kahtlustad luumurdu või ei saa püsti, kutsu abi; eluohtliku seisundi korral helista 112. Pärast kukkumist räägi perearstiga, isegi kui vigastust ei tekkinud.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi aitab osteoporoosi korral kukkumise riski vähendada kodu ohuallikate eemaldamine ning regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll. Luumurrust taastumisel võivad aidata valuvaigistid, soojus- ja külmaravi ning lõõgastustehnikad.
NHS-i järgi on osteoporoosiga inimestel kõige sagedasemad randme-, puusa- ja selgroolülide murrud, kuid murduda võivad ka teised luud, näiteks õlavars või vaagen. Mõnikord võib köha või aevastus põhjustada roidemurru või selgroolüli osalise kokkuvajumise.
WHO hinnangul elab maailmas lihasluukonna haigustega umbes 1,71 miljardit inimest ning need on maailmas peamine puude põhjustaja. Lihasluukonna haiguste hulka kuuluvad ka osteoporoos, osteopeenia ja nendega seotud haprusmurrud. Rahvastiku vananedes kasvab selliste haigustega inimeste arv kiiresti.
NHS-i järgi kasutab vastupanuharjutus lihasjõudu – kõõluste tõmme luudele tugevdab luid. Näiteks kätekõverdused, raskuste tõstmine ja jõusaali trenažöörid. Kui sul on diagnoositud osteoporoos, räägi enne uue treeningkava alustamist arstiga.
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
Korduma kippuvad küsimused
Kas eakas peaks kandma häirenuppu? Üksi elavale võib see anda turvatunde; arutle seda lähedastega.
Kas kõndimiskepp aitab? Paljudel aitab; küsi füsioterapeudilt sobiva abivahendi kohta.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Liikumine ka pärast murdu
Paljud muutuvad pärast kukkumist või luumurdu ettevaatlikuks ja hakkavad vähem liikuma. Pikemas plaanis nõrgestab see aga lihaseid ja tasakaalu ning suurendab järgmise kukkumise ohtu. Füsioterapeut aitab koostada järkjärgulise kava, mis taastab jõu ja enesekindluse. Alusta lühikestest jalutuskäikudest ja lihtsatest harjutustest ning suurenda koormust aeglaselt.
Kontrollnimekiri
Vaata kord aastas koos lähedasega üle: kas põrandal on komistamisohte, kas valgustus on piisav, kas trepil on käsipuu, kas vannitoas on käepidemed, millal viimati kontrolliti nägemist ja kuulmist, kas mõni ravim tekitab uimasust ning kas jalanõud on kinnised ja libisemiskindlad. Iga parandatud punkt vähendab ohtu.
Luud ise tugevamaks
Kukkumiste ennetamise kõrval on oluline ka luude tugevdamine. Piisav kaltsium toidust, D-vitamiin talvel, raskust kandev liikumine ning vajadusel arsti määratud ravim vähendavad tõenäosust, et kukkumine lõppeb murruga.
Kokkuvõte
Kukkumiste ennetamine on meeskonnatöö, kus osalevad osteoporoosiga inimene, tema lähedased, perearst ja füsioterapeut. Ohutu kodu, hea nägemine, tugevad lihased ja läbimõeldud ravimite kasutus vähendavad koos ohtu märkimisväärselt. Kõige olulisem on mitte loobuda liikumisest – just liikumine hoiab lihased, tasakaalu ja luud tugevana ning aitab säilitada iseseisvust ka vanemas eas.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.