Krooniline haigus võib mõjutada ka meeleolu.
Mure
Mure luumurdude pärast on mõistetav.
Räägi
NHS soovitab murede korral rääkida perearsti või õega.
Nõustamine
Abiks võib olla nõustaja või psühholoog.
Kogukond
Teiste haigetega suhtlemine toetab.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
NHS-i järgi aitab osteoporoosi korral kukkumise riski vähendada kodu ohuallikate eemaldamine ning regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll. Luumurrust taastumisel võivad aidata valuvaigistid, soojus- ja külmaravi ning lõõgastustehnikad.
WHO hinnangul elab maailmas lihasluukonna haigustega umbes 1,71 miljardit inimest ning need on maailmas peamine puude põhjustaja. Lihasluukonna haiguste hulka kuuluvad ka osteoporoos, osteopeenia ja nendega seotud haprusmurrud. Rahvastiku vananedes kasvab selliste haigustega inimeste arv kiiresti.
Korduma kippuvad küsimused
Kas hirm kukkuda on normaalne? Jah; räägi sellest.
Kas teraapia aitab? Paljudele küll.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi peaksid 19–64-aastased tegema nädalas vähemalt 2 tundi ja 30 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist ning vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi. Luutiheduse parandamiseks on eriti olulised raskust kandev ja vastupanuharjutus.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.