Enamik eakate kukkumisi juhtub kodus, tuttavas keskkonnas. Osteoporoosiga inimesel võib selline kukkumine lõppeda luumurruga, seega tasub kodu üle vaadata.
Põrandad ja liikumisteed
Eemalda põrandalt libisevad vaibad, lahtised juhtmed ja muud esemed, mille taha jalg võib takerduda. Hoia käiguteed vabad, eriti voodist vannituppa viival teel.
Valgustus
Hea valgustus trepil, koridoris ja öösel vannitoa teel aitab märgata takistusi. Öölamp või liikumisanduriga valgusti on lihtne lahendus.
Toed ja käepidemed
Käepidemed vannitoas ja kindel käsipuu trepil annavad tuge. Libisemisvastane matt duši all vähendab ohtu märjal pinnal.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi aitab osteoporoosi korral kukkumise riski vähendada kodu ohuallikate eemaldamine ning regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll. Luumurrust taastumisel võivad aidata valuvaigistid, soojus- ja külmaravi ning lõõgastustehnikad.
NHS-i järgi on osteoporoosiga inimestel kõige sagedasemad randme-, puusa- ja selgroolülide murrud, kuid murduda võivad ka teised luud, näiteks õlavars või vaagen. Mõnikord võib köha või aevastus põhjustada roidemurru või selgroolüli osalise kokkuvajumise.
Korduma kippuvad küsimused
Kas abivahendid aitavad? Jah, käepidemed ja libisemisvastased matid vähendavad ohtu.
Kes saab kodu ohutust hinnata? Küsi nõu perearstilt või füsioterapeudilt.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi kasutab vastupanuharjutus lihasjõudu – kõõluste tõmme luudele tugevdab luid. Näiteks kätekõverdused, raskuste tõstmine ja jõusaali trenažöörid. Kui sul on diagnoositud osteoporoos, räägi enne uue treeningkava alustamist arstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.