Osteoporoosi raviks on mitu ravimirühma, mis toimivad erineval moel. Sobiva valib arst.
Bisfosfonaadid
Need on kõige levinumad osteoporoosiravimid ja aeglustavad luu lagunemist.
Teised võimalused
Kasutatakse ka denosumabi, romosozumabi, raloksifeeni ja teriparatiidi – igaühel on oma näidustused.
Kuidas valitakse
Arst arvestab luumurru riski, vanust, teisi haigusi ja seda, kuidas oled varasemaid ravimeid talunud.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi aeglustavad bisfosfonaadid (nt alendroonhape, ibandroonhape, risedronaat, zoledroonhape) luu lagunemist. Neid võetakse tühja kõhuga koos täis klaasi veega, pärast seda tuleb 30 minutit püsti seista või istuda ning oodata enne söömist 30 minutit kuni 2 tundi. Toime ilmneb tavaliselt 6–12 kuuga ja ravi võib kesta 5 aastat või kauem.
NHS-i järgi kasutatakse osteoporoosi raviks ka raloksifeeni (ainult menopausijärgsetel naistel), paratüreoidhormooni ravimeid nagu teriparatiid (väga madala luutiheduse korral, kui muud ravid ei toimi) ning bioloogilisi ravimeid denosumabi ja romosozumabi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ravimid on ohutud? Kõrvaltoimeid ja kasu arutatakse arstiga.
Kui kaua ravi kestab? Sageli aastaid, arsti jälgimisel.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi on lõualuu osteonekroos bisfosfonaatide harv kõrvaltoime, mis on kõige sagedasem suurtes annustes veenisisese vähiravi korral. Kui sul on olnud hambaprobleeme, võib enne ravi alustamist olla vaja hambakontrolli.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.