Luudele mõeldakse sageli alles pärast murdu. Tegelikult tasub nende eest hoolitseda varem.
Riski hindamine
Kui sul on riskitegureid, küsi perearstilt luumurru riski hindamist.
Igapäevased valikud
Liikumine, toit ja harjumused mõjutavad luid iga päev.
Ravi
Kui risk on kõrge, aitab ravi vältida murde ja säilitada iseseisvust.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi suurendavad osteoporoosi riski muu hulgas osteoporoos suguvõsas (eriti vanema puusamurd), kehamassiindeks 19 või vähem, pikaajaline suurtes annustes steroiditablettide kasutamine, söömishäired, rohke alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, reumatoidartriit, imendumishäired (nt tsöliaakia ja Crohni tõbi), mõned rinna- ja eesnäärmevähi ravimid ning pikaajaline liikumatus, näiteks voodirežiim.
NHS-i järgi põhineb osteoporoosi ravi luumurdude ravil ja ennetamisel ning luid tugevdavatel ravimitel. Ravi vajaduse üle otsustatakse vanuse, soo, luumurru riski ja varasemate vigastuste põhjal. Kui osteoporoos diagnoositi luumurru järel, tuleks ravi saada edasiste murdude vältimiseks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pean luude pärast muretsema? Riskitegurite korral räägi arstiga.
Millal alustada? Ennetusega võib alustada kohe.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.