Naistel on osteoporoosi risk suurem kui meestel, kuid luude tervist mõjutavad otsused tehakse sageli juba noorelt. Selles artiklis käime läbi naise elu eri etapid – noorusest raseduse ja menopausini – ning selgitame, mida ütlevad usaldusväärsed allikad igaühe kohta. Teave põhineb Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenuse NHS ja Maailma Terviseorganisatsiooni materjalidel.
Osteoporoos ja naise elu
Osteoporoos nõrgestab luid ja muudab need murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt ja ei anna tavaliselt valu enne, kui luu murdub. Naistel on risk suurem peamiselt menopausiga kaasnevate hormoonimuutuste tõttu, mis mõjutavad otseselt luutihedust.
Kui sa oled teismeline
Nooruses ehitatakse üles suurem osa luumassist; luud on tugevaimad noores täiskasvanueas kuni 20. eluaastate lõpuni. Mida tugevamad on luud siis, seda rohkem on hiljem varu. Liikumine, kus keha kannab oma raskust – jooksmine, hüppamine, tantsimine, pallimängud –, koos mitmekesise toiduga on parim alus.
Kehakaal ja söömine
Väga madal kehakaal (kehamassiindeks 19 või vähem) ja söömishäired nagu anoreksia ja buliimia on NHS-i järgi osteoporoosi riskitegurid. Kui toitumine on muutunud muret tekitavaks, otsi abi perearstilt – see on oluline nii vaimse kui ka luude tervise jaoks.
Lapseootel ja imetavad naised
NHS soovitab ka rasedatel ja imetavatel naistel kaaluda sügisel ja talvel D-vitamiini lisandit, mis sisaldab 10 mikrogrammi päevas. Kaltsiumi saab piimatoodetest, rohelistest lehtköögiviljadest, tofust ja rikastatud toodetest. Lisandite valikut arutle ämmaemanda või arstiga.
Menopaus ja osteoporoos
Pärast menopausi östrogeenitase langeb ja luutihedus võib järgnevatel aastatel kiiresti väheneda. Risk on suurem, kui menopaus algab enne 45. eluaastat või kui munasarjad on eemaldatud. Hormoonasendusravi võib aidata luid kaitsta; kas see sobib, otsustab arst, kaaludes kasu ja riske.
Liikumine igas vanuses
NHS soovitab täiskasvanutele vähemalt 150 minutit mõõdukat liikumist nädalas ja lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Üle 60-aastastele sobivad näiteks kiire kõnd, rühmatreeningud ja tennis. Ujumine ja rattasõit on tervisele kasulikud, kuid ei ole raskust kandvad.
Eluviis
Suitsetamisest loobumine ja alkoholi piiramine kuni 14 ühikuni nädalas vähendavad riski. Tasakaalustatud toitumine aitab ennetada ka südamehaigusi ja diabeeti.
Kas mul on osteoporoos?
Osteoporoosi ei saa sümptomite järgi kindlaks teha. Kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd või kui menopaus algas varakult, räägi perearstiga. Arst võib hinnata luumurru riski tööriistaga FRAX ja suunata luutiheduse uuringule (DEXA), mis on lühike ja valutu.
Kui diagnoos on pandud
Ravi eesmärk on vältida luumurde. Lisaks eluviisile kasutatakse luid tugevdavaid ravimeid, kõige sagedamini bisfosfonaate. Oluline on ka kukkumiste ennetamine kodus ning regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on naistel osteoporoosi risk suurem, sest menopausiga kaasnevad hormoonimuutused mõjutavad otseselt luutihedust. Pärast menopausi östrogeenitase langeb ja luutihedus võib kiiresti väheneda. Risk on veelgi suurem varajase menopausi (enne 45. eluaastat) või enne 45. eluaastat tehtud hüsterektoomia korral, eriti kui eemaldati ka munasarjad.
NHS-i järgi on luud kõige paksemad ja tugevamad noores täiskasvanueas kuni 20. eluaastate lõpuni. Umbes 35. eluaastast hakkab luumass järk-järgult vähenema – see juhtub kõigil, kuid mõnel kiiremini kui tavaliselt.
NHS-i järgi aitab D-vitamiin kehal kaltsiumi omastada ning täiskasvanud vajavad 10 mikrogrammi (400 RÜ) D-vitamiini päevas. Kuna ainult toidust on seda raske saada, soovitab NHS kõigil – ka rasedatel ja imetavatel – kaaluda sügisel ja talvel 10-mikrogrammise D-vitamiini lisandi võtmist. D-vitamiini toiduallikad on rasvane kala, punane liha, munakollane ja rikastatud toidud.
NHS-i järgi peaksid 19–64-aastased tegema nädalas vähemalt 2 tundi ja 30 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist ning vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi. Luutiheduse parandamiseks on eriti olulised raskust kandev ja vastupanuharjutus.
NHS-i järgi saab arst hinnata luumurru riski veebipõhise tööriistaga, näiteks FRAX, ning suunata luutiheduse uuringule (DEXA). See on lühike ja valutu uuring, mis kestab 10–20 minutit. T-skoor üle -1 on normaalne, -1 kuni -2,5 tähendab osteopeeniat ja alla -2,5 osteoporoosi.
NHS-i järgi põhineb osteoporoosi ravi luumurdude ravil ja ennetamisel ning luid tugevdavatel ravimitel. Ravi vajaduse üle otsustatakse vanuse, soo, luumurru riski ja varasemate vigastuste põhjal. Kui osteoporoos diagnoositi luumurru järel, tuleks ravi saada edasiste murdude vältimiseks.
WHO hinnangul elab maailmas lihasluukonna haigustega umbes 1,71 miljardit inimest ning need on maailmas peamine puude põhjustaja. Lihasluukonna haiguste hulka kuuluvad ka osteoporoos, osteopeenia ja nendega seotud haprusmurrud. Rahvastiku vananedes kasvab selliste haigustega inimeste arv kiiresti.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kõik naised saavad osteoporoosi? Ei, kuid risk suureneb pärast menopausi.
Kas rasedus nõrgestab luid? Küsi oma arstilt; piisav toitumine ja D-vitamiin on olulised.
Millal peaks naine luude pärast arsti juurde minema? Riskitegurite või väikese kukkumise järel tekkinud murru korral.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi aitab hormoonasendusravi menopausi ajal hoida luid tugevana ja vähendada osteoporoosi riski; kui osteoporoos on juba olemas, võib see luid tugevdada ja luumurru riski vähendada.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.