Rasedus ja imetamine on aeg, mil keha vajadused muutuvad. Ka luude tervisele tasub sel ajal mõelda.
D-vitamiin raseduse ajal
NHS soovitab ka rasedatel ja imetavatel kaaluda sügisel ja talvel D-vitamiini lisandit.
Kaltsium toidust
Mitmekesine toit, sealhulgas piimatooted või rikastatud taimsed joogid, aitab katta kaltsiumivajadust.
Räägi ämmaemandaga
Lisandite ja toitumise küsimused arutle läbi ämmaemanda või arstiga, kes tunneb su tervist.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi aitab D-vitamiin kehal kaltsiumi omastada ning täiskasvanud vajavad 10 mikrogrammi (400 RÜ) D-vitamiini päevas. Kuna ainult toidust on seda raske saada, soovitab NHS kõigil – ka rasedatel ja imetavatel – kaaluda sügisel ja talvel 10-mikrogrammise D-vitamiini lisandi võtmist. D-vitamiini toiduallikad on rasvane kala, punane liha, munakollane ja rikastatud toidud.
NHS-i järgi vajavad täiskasvanud 700 mg kaltsiumi päevas, mille peaks saama mitmekesisest toidust. Kaltsiumi allikad on piim, juust ja teised piimatooted, rohelised lehtköögiviljad (nt lehtkapsas, kuid mitte spinat, mille kaltsium imendub halvasti), kaltsiumiga rikastatud sojajoogid, rikastatud jahust tooted ning kalad, mida süüakse koos luudega. Üle 1500 mg päevas võib põhjustada kõhuvalu ja kõhulahtisust.
Korduma kippuvad küsimused
Kas raseduse ajal tohib D-vitamiini võtta? NHS soovitab kaaluda; küsi annuse kohta nõu.
Kas imetamine nõrgestab luid? Küsi nõu arstilt, kui sul on muresid.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi on luud kõige paksemad ja tugevamad noores täiskasvanueas kuni 20. eluaastate lõpuni. Umbes 35. eluaastast hakkab luumass järk-järgult vähenema – see juhtub kõigil, kuid mõnel kiiremini kui tavaliselt.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.