Osteoporoos ei ole ainult vanade inimeste haigus

Kuigi risk kasvab vanusega, võivad ka nooremad inimesed haigestuda.

Põhjused noorematel

Nooremate osteoporoos võib olla seotud ravimite, söömishäirete või hormoonhäiretega.

Ennetus noorelt

Tugevate luude ehitamine nooruses annab hilisemaks eluks suurema varu.

Hoiatusmärk

Luumurd väikese kukkumise järel on põhjus luude tervist arstiga arutada, olenemata vanusest.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.

NHS-i järgi suurendavad osteoporoosi riski muu hulgas osteoporoos suguvõsas (eriti vanema puusamurd), kehamassiindeks 19 või vähem, pikaajaline suurtes annustes steroiditablettide kasutamine, söömishäired, rohke alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, reumatoidartriit, imendumishäired (nt tsöliaakia ja Crohni tõbi), mõned rinna- ja eesnäärmevähi ravimid ning pikaajaline liikumatus, näiteks voodirežiim.

NHS-i järgi on luud kõige paksemad ja tugevamad noores täiskasvanueas kuni 20. eluaastate lõpuni. Umbes 35. eluaastast hakkab luumass järk-järgult vähenema – see juhtub kõigil, kuid mõnel kiiremini kui tavaliselt.

Korduma kippuvad küsimused

Kas noored saavad osteoporoosi? Harvem, kuid see on võimalik.

Mida teha kahtluse korral? Räägi perearstiga.

Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.

Millal pöörduda arsti poole

Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.

Lisaks tasub teada

NHS-i järgi võivad osteoporoosi soodustada hormonaalsed häired, näiteks kilpnäärme ületalitlus, suguhormoonide vähesus, ajuripatsi häired ja kõrvalkilpnäärmete ületalitlus.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.

Allikad