Liikumine on oluline igas vanuses.
Sobivad tegevused
NHS-i järgi sobivad üle 60-aastastele näiteks kiire kõnd, rühmatreeningud või tennis.
Tasakaal
Tugevad lihased aitavad kukkumisi vältida.
Turvalisus
Alusta rahulikult ja suurenda koormust.
Arsti nõu
Osteoporoosi korral küsi enne arstilt.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
NHS-i järgi on raskust kandev liikumine selline, kus jalad kannavad keha raskust – näiteks jooksmine, hüppamine, tantsimine ja aeroobika. Üle 60-aastastele sobivad näiteks kiire kõnd, rühmatreeningud või tennis. Ujumine ja rattasõit ei ole raskust kandev liikumine.
NHS-i järgi aitab osteoporoosi korral kukkumise riski vähendada kodu ohuallikate eemaldamine ning regulaarne nägemise ja kuulmise kontroll. Luumurrust taastumisel võivad aidata valuvaigistid, soojus- ja külmaravi ning lõõgastustehnikad.
Korduma kippuvad küsimused
Kas aeglane kõnd aitab? Iga liikumine loeb.
Kas võin jõusaali minna? Juhendamisega.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi peaksid 19–64-aastased tegema nädalas vähemalt 2 tundi ja 30 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist ning vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi. Luutiheduse parandamiseks on eriti olulised raskust kandev ja vastupanuharjutus.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.