Sammulugeja või nutikell võib motiveerida. Oluline on teada, mida mõõta.
Minutid nädalas
NHS soovitab vähemalt 150 minutit mõõdukat liikumist nädalas.
Jõupäevad
Märgi üles ka päevad, mil teed lihaseid tugevdavaid harjutusi – vähemalt kaks nädalas.
Liikumise tüüp
Luude jaoks loeb, et osa liikumisest oleks raskust kandev, näiteks kõnd või tantsimine.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
NHS-i järgi peaksid 19–64-aastased tegema nädalas vähemalt 2 tundi ja 30 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist ning vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi. Luutiheduse parandamiseks on eriti olulised raskust kandev ja vastupanuharjutus.
NHS-i järgi on raskust kandev liikumine selline, kus jalad kannavad keha raskust – näiteks jooksmine, hüppamine, tantsimine ja aeroobika. Üle 60-aastastele sobivad näiteks kiire kõnd, rühmatreeningud või tennis. Ujumine ja rattasõit ei ole raskust kandev liikumine.
Korduma kippuvad küsimused
Kas sammude arv on piisav näitaja? See aitab, kuid jälgi ka jõutreeningut.
Kas ujumine loeb? See on hea tervisele, kuid luud vajavad raskust kandvat liikumist.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi kasutab vastupanuharjutus lihasjõudu – kõõluste tõmme luudele tugevdab luid. Näiteks kätekõverdused, raskuste tõstmine ja jõusaali trenažöörid. Kui sul on diagnoositud osteoporoos, räägi enne uue treeningkava alustamist arstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.