Kogu liikumine on tervisele hea, kuid luude jaoks ei ole kõik tegevused võrdsed. Selgitame, mis luid kõige rohkem toetab.
Raskust kandev liikumine
Kõndimine, jooksmine, hüppamine ja tantsimine panevad jalad keha raskust kandma, mis koormab luid.
Jõutreening
Raskuste tõstmine, kätekõverdused ja kummilindiga harjutused panevad lihased luudele tõmmet avaldama.
Tasakaal
Tasakaaluharjutused ei tugevda luid otseselt, kuid aitavad vältida kukkumisi ja seega luumurde.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on raskust kandev liikumine selline, kus jalad kannavad keha raskust – näiteks jooksmine, hüppamine, tantsimine ja aeroobika. Üle 60-aastastele sobivad näiteks kiire kõnd, rühmatreeningud või tennis. Ujumine ja rattasõit ei ole raskust kandev liikumine.
NHS-i järgi kasutab vastupanuharjutus lihasjõudu – kõõluste tõmme luudele tugevdab luid. Näiteks kätekõverdused, raskuste tõstmine ja jõusaali trenažöörid. Kui sul on diagnoositud osteoporoos, räägi enne uue treeningkava alustamist arstiga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ujumine sobib luude tugevdamiseks? NHS-i järgi ei ole see raskust kandev, kuid on muul moel kasulik.
Kui tihti jõudu treenida? Vähemalt kahel päeval nädalas.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi peaksid 19–64-aastased tegema nädalas vähemalt 2 tundi ja 30 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist ning vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi. Luutiheduse parandamiseks on eriti olulised raskust kandev ja vastupanuharjutus.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.