Randmemurd on sageli esimene murd, mis tekib nõrgenenud luude tõttu. Tihti juhtub see libedal talveteel kätele kukkudes.
Kuidas see juhtub
Kukkumisel instinktiivselt kätele toetudes satub randmele suur koormus. Kui luu on hõrenenud, võib see murduda ka väikese kukkumise korral.
Mida murd võib tähendada
Pärast randmemurdu väikese kukkumise järel tasub arstiga arutada, kas on vaja hinnata luutihedust ja luumurru riski.
Taastumine
Taastumine võtab nädalaid ja vajab sageli harjutusi liikuvuse ja jõu taastamiseks.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoporoosiga inimestel kõige sagedasemad randme-, puusa- ja selgroolülide murrud, kuid murduda võivad ka teised luud, näiteks õlavars või vaagen. Mõnikord võib köha või aevastus põhjustada roidemurru või selgroolüli osalise kokkuvajumise.
NHS-i järgi saab arst hinnata luumurru riski veebipõhise tööriistaga, näiteks FRAX, ning suunata luutiheduse uuringule (DEXA). See on lühike ja valutu uuring, mis kestab 10–20 minutit. T-skoor üle -1 on normaalne, -1 kuni -2,5 tähendab osteopeeniat ja alla -2,5 osteoporoosi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas randmemurd tähendab alati osteoporoosi? Ei, kuid väikese kukkumise järel tasub luid uurida.
Kuidas talvel kukkumist vältida? Kanna libisemiskindlaid jalanõusid.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi põhineb osteoporoosi ravi luumurdude ravil ja ennetamisel ning luid tugevdavatel ravimitel. Ravi vajaduse üle otsustatakse vanuse, soo, luumurru riski ja varasemate vigastuste põhjal. Kui osteoporoos diagnoositi luumurru järel, tuleks ravi saada edasiste murdude vältimiseks.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.