Eesti talv ja luud: D-vitamiin pimedal ajal

Eestis on talv pikk ja päikest vähe. See mõjutab ka seda, kui palju D-vitamiini nahk suudab toota.

Päike ja D-vitamiin

Nahk toodab D-vitamiini päikesevalguse mõjul. Talvel on päike põhjamaades madalal ja seda protsessi peaaegu ei toimu.

Miks see luudele oluline on

D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi omastada. Ilma piisava D-vitamiinita ei saa luud kaltsiumi täielikult ära kasutada.

Mida teha talvel

Arutle perearstiga, kas ja millises annuses on sul talvel mõistlik D-vitamiini lisandit võtta.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

NHS-i järgi tekib Suurbritannias D-vitamiin päikesevalgusest umbes märtsi lõpust septembri lõpuni; oktoobrist märtsi alguseni päike selleks ei piisa. Eesti asub põhjapoolsemal, mistõttu tasub talvise D-vitamiini vajaduse osas küsida nõu perearstilt.

NHS-i järgi aitab D-vitamiin kehal kaltsiumi omastada ning täiskasvanud vajavad 10 mikrogrammi (400 RÜ) D-vitamiini päevas. Kuna ainult toidust on seda raske saada, soovitab NHS kõigil – ka rasedatel ja imetavatel – kaaluda sügisel ja talvel 10-mikrogrammise D-vitamiini lisandi võtmist. D-vitamiini toiduallikad on rasvane kala, punane liha, munakollane ja rikastatud toidud.

Korduma kippuvad küsimused

Kas toidust saab piisavalt D-vitamiini? NHS-i järgi on see ainult toidust keeruline.

Kas solaarium asendab päikest? Küsi nõu arstilt; päikesepõletust tuleb vältida.

Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.

Millal pöörduda arsti poole

Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.

Lisaks tasub teada

NHS-i järgi vajavad täiskasvanud 700 mg kaltsiumi päevas, mille peaks saama mitmekesisest toidust. Kaltsiumi allikad on piim, juust ja teised piimatooted, rohelised lehtköögiviljad (nt lehtkapsas, kuid mitte spinat, mille kaltsium imendub halvasti), kaltsiumiga rikastatud sojajoogid, rikastatud jahust tooted ning kalad, mida süüakse koos luudega. Üle 1500 mg päevas võib põhjustada kõhuvalu ja kõhulahtisust.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.

Allikad