Mõni märkab alles riideid proovides või arsti juures mõõtes, et on mõne sentimeetri võrra lühemaks jäänud. See võib olla märk, millele tasub tähelepanu pöörata.
Miks pikkus väheneb
Vanusega võivad lülidevahelised kettad õheneda, kuid pikkuse märgatav vähenemine võib viidata ka selgroolülide murdudele.
Kehahoiaku muutus
Kui selgroolülid on murdunud, võib tekkida ettepoole kõverdunud kehahoiak. Mõnikord kaasneb sellega pikaajaline seljavalu.
Mida teha
Kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust, räägi sellest perearstiga. Arst saab hinnata, kas on vaja uuringuid.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi ei ole osteoporoos tavaliselt valulik enne luumurdu, kuid selgroolülide murrud on sage pikaajalise valu põhjus. Mõnel eakal tekib iseloomulik ettepoole kõverdunud kehahoiak, kui selgroolülid on murdunud.
NHS-i järgi on osteoporoosiga inimestel kõige sagedasemad randme-, puusa- ja selgroolülide murrud, kuid murduda võivad ka teised luud, näiteks õlavars või vaagen. Mõnikord võib köha või aevastus põhjustada roidemurru või selgroolüli osalise kokkuvajumise.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pikkuse vähenemine on alati osteoporoos? Ei, kuid seda tasub arstiga arutada.
Kas selgroolüli murd võib olla valutu? Mõnikord märgatakse seda alles hiljem.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi saab arst hinnata luumurru riski veebipõhise tööriistaga, näiteks FRAX, ning suunata luutiheduse uuringule (DEXA). See on lühike ja valutu uuring, mis kestab 10–20 minutit. T-skoor üle -1 on normaalne, -1 kuni -2,5 tähendab osteopeeniat ja alla -2,5 osteoporoosi.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.