Allergiad võivad mõjutada seda, mida saame süüa. Kui piimatooted on menüüst välja jäetud, tuleb luude jaoks vajalik kaltsium leida mujalt.
Allergia ja toitumine
Allergiate kohta, sealhulgas toiduallergiate ja hooajaliste õietolmuallergiate kohta, leiab eestikeelset lisalugemist lehelt Allergia. Toiduallergia korral on oluline, et menüü jääks siiski mitmekesiseks.
Kaltsium ilma piimata
Rohelised lehtköögiviljad, sojaoad, tofu, pähklid, rikastatud taimsed joogid ja kalad, mille luid süüakse, aitavad kaltsiumivajadust katta.
Küsi nõu
Kui pead piimatoodetest loobuma, arutle arsti või toitumisnõustajaga, kas toidust saadav kaltsium on piisav.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi vajavad täiskasvanud 700 mg kaltsiumi päevas, mille peaks saama mitmekesisest toidust. Kaltsiumi allikad on piim, juust ja teised piimatooted, rohelised lehtköögiviljad (nt lehtkapsas, kuid mitte spinat, mille kaltsium imendub halvasti), kaltsiumiga rikastatud sojajoogid, rikastatud jahust tooted ning kalad, mida süüakse koos luudega. Üle 1500 mg päevas võib põhjustada kõhuvalu ja kõhulahtisust.
NHS-i järgi aitab D-vitamiin kehal kaltsiumi omastada ning täiskasvanud vajavad 10 mikrogrammi (400 RÜ) D-vitamiini päevas. Kuna ainult toidust on seda raske saada, soovitab NHS kõigil – ka rasedatel ja imetavatel – kaaluda sügisel ja talvel 10-mikrogrammise D-vitamiini lisandi võtmist. D-vitamiini toiduallikad on rasvane kala, punane liha, munakollane ja rikastatud toidud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas piimaallergia suurendab osteoporoosi riski? Kui kaltsiumi saadakse muudest allikatest, ei pruugi.
Kas laktoosivabad tooted sobivad? Laktoositalumatuse korral sageli, allergia korral mitte – küsi arstilt.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi on osteoporoos seisund, mis nõrgestab luid, muutes need hapraks ja murdumisohtlikuks. See areneb aeglaselt mitme aasta jooksul ja diagnoositakse sageli alles siis, kui kukkumine või äkiline löök põhjustab luumurru.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.