Päikesevalgus aitab kehal D-vitamiini toota, kuid Eestis on talved pikad.
Suvel
Suvel aitab lühike igapäevane päikese käes viibimine.
Talvel
Talvel on päike liiga madalal, et nahk saaks piisavalt D-vitamiini toota.
Ohutus
Päikese käes viibides väldi põletust – piisab lühikesest ajast.
Lisand
Küsi perearstilt D-vitamiini kohta.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi tekib Suurbritannias D-vitamiin päikesevalgusest umbes märtsi lõpust septembri lõpuni; oktoobrist märtsi alguseni päike selleks ei piisa. Eesti asub põhjapoolsemal, mistõttu tasub talvise D-vitamiini vajaduse osas küsida nõu perearstilt.
NHS-i järgi aitab D-vitamiin kehal kaltsiumi omastada ning täiskasvanud vajavad 10 mikrogrammi (400 RÜ) D-vitamiini päevas. Kuna ainult toidust on seda raske saada, soovitab NHS kõigil – ka rasedatel ja imetavatel – kaaluda sügisel ja talvel 10-mikrogrammise D-vitamiini lisandi võtmist. D-vitamiini toiduallikad on rasvane kala, punane liha, munakollane ja rikastatud toidud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas solaarium aitab? Meie allikad seda ei soovita.
Mis kuudel lisandit võtta? Küsi arstilt.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui sul on olnud luumurd väikese kukkumise järel, kui oled pikka aega võtnud steroiditablette, kui su vanemal on olnud puusamurd, kui menopaus algas enne 45. eluaastat või kui märkad pikkuse vähenemist või kehahoiaku muutust. Arst saab hinnata riski ja vajadusel suunata luutiheduse uuringule.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi vajavad täiskasvanud 700 mg kaltsiumi päevas, mille peaks saama mitmekesisest toidust. Kaltsiumi allikad on piim, juust ja teised piimatooted, rohelised lehtköögiviljad (nt lehtkapsas, kuid mitte spinat, mille kaltsium imendub halvasti), kaltsiumiga rikastatud sojajoogid, rikastatud jahust tooted ning kalad, mida süüakse koos luudega. Üle 1500 mg päevas võib põhjustada kõhuvalu ja kõhulahtisust.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Kukkumise järel tekkinud tugeva valu, liikumatuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.